© https://tartuteataja.ee/annelinna-gumnaasiumis-tahistati-emakeelepaeva-…
Tekst: Siim Karnö
Fotod: Siim Karnö, erakogu
Tartu Annelinna gümnaasium on Tartu linna kõige rikkam kool. Siin õpivad koos väga paljude erinevate emakeeltega õpilased, kel on erinev kultuuriline taust, kuid keda kõiki ühendab ühine soov – õppida eesti keeles.
Tartu Annelinna gümnaasiumi algkooli osa tähistas tänavu emakeelepäeva mitme erineva üritusega, millest kandvaimaks oli luulehommik. Lisaks luulehommikule toimus ilusa käekirja konkurss, millest said osa võtta kõik 1.–4. klasside õpilased. „Lapsed valisid välja oma lemmikluuletused Eesti autoritelt, kirjutasid need ilusas käekirjas ümber, kaunistasid ning tööd on nüüd näitusel üleval. 4. klassi õpilastel valmis ühistööna video kevade teemadel; samuti oli videos võimalus välja öelda oma lemmik eestikeelne sõna. Videos arutlesid õpilased sellegi üle, miks on vaja eesti keelt õppida ning kõik said öelda, kellega tal on võimalik eesti keeles suhelda,“ rääkis Annelinna gümnaasiumi algkooli õpetaja Kristel Kaskman. Lisaks oli õpilastel võimalik luuletusi ise välja mõelda ja kirja panna, needki luuletused said näitusele üles pandud. Lapsed võtsid üritustest aktiivselt osa.
“Korraldatud üritustel jäi enim silma, et meie õpilased on väga loovad ning soovime nende loovust ka edaspidi esile tõsta. Emakeelepäeval toimunud pooletunnisel luulehommikul esitasid õpilased Leelo Tungla luuletusi, mis on mängulised ja kõnetavad lapsi. Meie koolis õpivad väga erineva emakeele ja kultuuritaustaga lapsed, kuid sellest hoolimata õpime kõik koos eesti keelt. Leelo Tungla luuletused on lastele arusaadavad, elulised ja mängulised – need aitavad keelt paremini mõista ning loovad emotsionaalse sideme eesti keelega. Seetõttu valisimegi just Tungla luuletused, sest neid on ka eesti keelest erineva emakeelega lastel kergem meelde jätta,“ jutustas õpetaja Kristel.
Õpetaja Kaskman on 1. a klassi õpetaja ning tema klassis õpivad koos eestlased, India-Vene, Kolumbia-Eesti, Vene ning Ukraina päritolu õpilased. Neil kõigil on südames ühine soov: õppida eesti keeles. „Mul on hea meel, et nii paljude erinevate kultuuride ja keelte kandjad on tänaseks ühtseks sulanud. Emakeelepäeval tõestasid õpilased seda ilmekalt. Nad toetavad üksteist ning kõik on omavahel sõbralikud. Juba kooli tulles tundsid lapsed Eesti sümboolikat, see oli uskumatult tore. Paljudel eesti keelt emakeelena rääkivatel lastel alati neid teadmisi pole, seetõttu soovimegi neid peresid eriliselt tänada ja esile tõsta,“ rääkis õpetaja.
Emakeelepäeval sooviti anda kõigile õpilastele võimalus esineda. Sestap oli kõigil algkooli õpilastel võimalus valida, kas nad esitavad luulehommikul luuletuse peast või loevad ilmekalt teistele ette märkmete abil. Kuna kooli üks ülesanne on väärtuskasvatus, siis vähem oluliseks ei saa pidada ka kuulajate rolli. „Enne üritust rääkisime õpilastega, kui oluline on olla hea kuulaja – märgata, kuulata rahulikult ja anda esinejale oma tähelepanuga toetust. Luulehommikul said nad seda ka päriselt kogeda ning jäime tulemusega väga rahule,“ tõdes Kaskman. „Soovime ka edaspidi korraldada sarnaseid üritusi, kus õpilastel on võimalus esineda mikrofoni ees eesti keeles ning samal ajal õppida üksteist kuulama ja toetama,“ avas õpetaja tulevikuplaane.
Luulehommiku viisid läbi 4. b klassi õpilased Mya ja Elizaveta. „Meie üritus ei koosnenud ainult luuletuste lugemisest, vaid seal olid ka vahepalad, kus läbiviijad esitasid fakte Leelo Tungla kohta. Samuti esitas üks noormees klaveril omaloomingut, oli tantsunumber ning laul,“ rääkis Kaskman.
Luulehommiku üks juhtidest, Mya, tõi välja, et talle meeldis enim, et kaasõpilased lugesid just neid luuletusi, mis neile endale kõige rohkem meeldisid. „See ei olnud nii, et õpetaja andis luuletuse ette, vaid iga laps sai ise valida oma lemmiku. Kogu see üritus tegi minu päeva väga rõõmsaks,“ oli Mya õnnelik. Ta lisas, et tal oli hea tuju ja mikrofoni ees teistele esinemist ta ei kartnud, sest sai eelnevalt harjutada ja nii oli kindlam tunne. Elizavetale meeldis, kui ilmekalt tema sõbrad ja sõbrannad luuletusi tol hommikul lugesid. „Seda oli nii ilus kuulata. Tore oli see, et saime valida, kas õppida luuletus pähe või hoopis harjutada seda ilmekalt paberilt lugema.“ Elizaveta mainis, et alguses oli tal väike lavahirm, kuid see kadus ürituse edenedes üsna kiiresti. Mõlemad tüdrukud teatasid kindlameelselt, et taolisi üritusi võiks koolis edaspidigi toimuda.
Üritusel esinenud 2. c klassi õpilane Amelia meenutas, et ta luges luulehommikul Leelo Tungla luuletust „Koera elu“. „Mulle väga meeldis seda teistele lugeda, pärast sain šokolaadimedali,“ oli Amelia enda üle uhke. „Natukene närveerisin, kui pidin seda peast lugema, kuid pärast esinemist oli väga hea tunne,“ lisas tüdruk. „Ootan juba väga, millal saan jälle mikrofoniga teiste ees esineda!“
Lastel meenus vestluse käigus, et luulehommikusse mahtus spontaansustki. „Kui hakkas kõlama laul „Eesti laps“, siis hakkasime seda kaasa laulma, sest olime seda varem kooris koos laulnud; olime päris taustalauljad, see oli tore. Selles laulus räägitakse kõigest sellest, mida Eesti laps teeb,“ rääkisid õpilased.
Õpetaja Kaskmani sõnul räägiti emakeelepäeval ainetundides sellestki, miks me seda päeva tähistame, kes oli Kristjan Jaak Peterson ning arutati kirjanduse üle laiemalt. Õpetaja on õnnelik, et ehkki Annelinna gümnaasiumi noorte õpilaste hulgas on palju eesti keelest erineva emakeelega lapsi, on nad lugenud palju just Eesti kirjanike raamatuid. 2. klassis õppiv Amelia tõi välja mõned oma lemmikautorid: Eno Raud, Leelo Tungal ja Ilmar Tomusk. Amelia lemmikraamatuks on Tomuski kirjutatud „Julius, mida sina suvel tegid?“, see on Amelia arvates põnev raamat ja tüdruku klassivennagi nimi on Julius, sestap kõnetab see raamat teda eriti. 4. klassi tüdrukute lemmikkirjanike hulka kuuluvad Eno Raud, Kristiina Kass, aga ka Aino Pervik. Mya lemmikuks on ka Leelo Tungal, tüdruk annab hea soovituse: „Kui teil on halb tuju, siis lugege Leelo Tungla luuletusi ja teie tuju muutub kohe heaks!“
Õpetaja Kaskman lisas, et lisaks Eesti kirjanike raamatute lugemisele kostub koolis üha rohkem eesti keelt. Kui klassis on kas või üks-kaks eesti keelt emakeelena rääkivat õpilast, siis suhtleb kogu klass ka vahetundides eesti keeles, ainetundides niikuinii. „Pole vaja ümberlülitumist ühelt keelelt teisele ei üritustel ega vahetundides, suhtleme kõikjal eesti keeles, oleme selle üle uhked,“ rääkis õpetaja.
Lapsed ütlesid lõpetuseks, et neile meeldib koolis käia ning eesti keel ja kultuur on nende jaoks olulised. Tundsin minagi, kuidas kõigil on tõesti siiras soov ja tahe rääkida eesti keelt, kogu meie vestlus toimus ainult puhtas eesti keeles.
