Projekt „Tartu Annelinna Gümnaasiumi õpilaste rohetehnoloogia teadlikkuse suurendamine"

Projekti „Tartu Annelinna Gümnaasiumi õpilaste rohetehnoloogia teadlikkuse suurendamine“ tegevus Tartu Annelinna Gümnaasiumis

Projekt „Tartu Annelinna Gümnaasiumi õpilaste rohetehnoloogia teadlikkuse suurendamine“ jõudis lõpule. Projekti tegevust toetas Keskkonna Investeeringu Keskuse, KeM(Keskkonnaministeerium), Eesti riik 10000 €-ga. Õppetöö oli suunatud 6. – 8. klassidele. Kokku osalesid õpilased 24-s õppeprogrammis!
Kuuendad klassid käisid Räpina pabervabrikus ekskursioonil, kus said teada, kuidas vanapaber saab endale uue elu (kogu keemiline protsess), mida tehakse saadud paberist ja kuhu suunatakse vabriku tooteid. 
Räpina Keskkonna Keskuses õpiti jäätmete sorteerimist, õpilased tutvusid jäätmetest toodetud esemetega ja said teada, millist kahju teevad erinevad jäätmed keskkonnale.
Seitsmendad klassid tutvusid mahepõllumajandusega sügisel ja kevadel. Praktiline tegevus toimus Erto Talus, programmi viis läbi EMÜ Mahekeskus. Õpilased said teada, mis on mahepõllumajandus.  Mahepõllumajandus, kui loodust hoidev tootmine. Milleks on vaja koostada külvikorra plaani ja kuidas aitab see mahetootmist. Millal on mahepõllumajandus loodust hoidev ja millal mitte? Õppimist toetas praktiline tegevus, analüüs ja arutelu.
Programmi „Energia hulk toidus“ viis läbi Tartu loodusmaja. Õpilased said võrrelda mahetoidu, suurpõllumajandustoodete ja liha energiasisaldust. Energia kulu toidu tootmisele, säilitamisele, turustamisele. Õpiti, milline toit on keskkonnahoidlik. Kuidas hinnata ja valida toitu keskkonna jalajälje alusel.  Esitluste, katsete ja arutluste kaudu omandasid õpilased teadmisi energialiikidest, taimede ja loomade energeetilistest protsessidest ja toidu energiast. Õpilased said teada, kuidas saab toitu valides olla ressursisäästlikum ja loodushoidlikum.
Kaheksandad klassid õppisid praktikumi käigus lahendama põllumajandusega seotud reaalelu reostusprobleeme. Programmi viis läbi TÜ Teaduskooli Keskkonnalabor.
Noorte uurijate-laborantide ülesandeks oli välja selgitada, mis on juhtunud külaelanike seas hinnatud ujumistiigiga, kes selle eest vastutab ja kuidas oleks võimalik tiigi olukorda parandada. Detektiivitöö keskmes olev tiigiproov sai kihtide kaupa põhjalikult läbi uuritud, võttes appi nii isiklikud meeled kui ka leidlikud eksperimendid keemia ja füüsika vallast. Täiendavat põnevust pakkus keskkonnaviktoriin.
Keskkonna seisundi hindamise mahepõllul ja suurtootmise põllul viis läbi Tartu loodusmaja  Erto Talus. Tegevuse käigus võtsid õpilased võrdlevalt proove nii mahepõllult kui intensiivmajanduspõllult. Toimus proovide keemiline analüüs ning saadud tulemuste graafiline esitamine kahe majandusviisi erinevuste võrdlemiseks ja  järelduste tegemiseks.
Kõik programmid pakkusid õpilastele praktilist tegevust ja avardasid silmaringi. Tegevused andsid võimaluse süvendada koolis õpitut keemia, füüsika ja bioloogia vallas ning head praktikat eesti keele kasutamiseks. Oleme väga tänulikud sellise võimaluse eest teadmiste saamiseks.

You are reporting a typo in the following text:
Simply click the "Send typo report" button to complete the report. You can also include a comment.