Kodanikupäeva aumärgi saavad kaks Tartu naist, kes väga hoolivad tulevikust

FOTO: Sille Annuk

© https://tartu.postimees.ee/4321313/kodanikupaeva-aumargi-saavad-kaks-tar...

Tartu Annelinna gümnaasiumi õpetaja Anne Kaskman pidas loodusõpetuse tundi 5.a klassis keset kätemerd. Ükskõik mida õpetaja küsis, teadsid lapsed vastust ja tahtsid  üksteise võidu seda talle eesti keeles hõigata. Annelinna kooli õpilaste kodune keel on vene keel.

Õpetaja rääkis looduskaitsest ja konnade üle tee kandmisest ning palus siis töövihikus täita ära read, kus küsiti, miks loodusliku veekogu ääres ei ole hea autot pesta. «Mul on erakordselt tubli klass, olen nendega koos juba nullklassist alates, niisiis kuuendat aastat, ja mu süda on rahul,» kiitis õpetaja oma õpilasi. «Nad räägivad eesti keelt nii ilusasti ning pole kahtlust, et saavad tulevikus hakkama nii ülikoolis kui tööl.»

Kahe lapse ema

Johan Skytte poliitikauuringute instituudi juhataja Kristiina Tõnnisson töötas samal ajal kodus sülearvuti taga ning ta kuuekuune poeg Joonas magas diivanil lõunaund. Kristiina Tõnnissonil on teinegi poeg, kuueaastane Sebastian, ning ta ütles, et soovib oma lastest kasvatada eelkõige hoolivaid ja sihikindlaid inimesi, kel on usku valitud rajale kindlaks jääda ning kellest saavad talle loodetavasti head sõbrad.

Anne Kaskman ja Kristiina Tõnnisson on tänavu need tartlased, kes saavad kodanikupäeva aumärgi ning kes on esmaspäevaks kutsutud Tallinnasse ajaloomuuseumi Suurgildi hoonesse tunnustusüritusele.

Õpetaja Anne Kaskman ei soovi väga fotosilma ees särada. Eile kooliski ütles ta, et see säramine ei meeldi talle sugugi. Samas oli ta päri, et üritus tuleb ilus, ning liigutav on ta meelest ka see, et tema eas pedagoogi üldse märgatakse.

Anne Kaskman on Annelinna gümnaasiumis enam kui kahekümne aasta jooksul olnud väga austatud õpetaja sadadele ja sadadele lastele. Tema eestvedamisel hakkasid algklasside õpilased osalema rahvatantsupidudel, aktiivselt suhtlema eestlastest lastega, osalema Tartu kultuurielus ning eesti keele tundides ja pikapäevarühmas võeti kasutusele uus tehnoloogia.

Juba 1990. aastatel, kui riiklikku keelekümblusprogrammi isegi mitte ei kavandatud, oli Anne Kaskman üks neist eesti keele õpetajatest, kes asus Annelinna gümnaasiumis süvendatud eesti keele õpet vedama. Ta on koolitanud ka teisi keeleõpetajaid ning olnud valmis alati oma klassi ust avama, et näidata, kuidas ta töötab.

Ameerikas olid kõik kuidagi kasvatatud nii suurteks liidriteks, et keegi ei osanud enam teisi järgida, kirjeldas Kristiina Tõnnisson.
Anne Kaskmani 5.a klassi poiss Maksim Tõrzõu ütles eile, et nende klassijuhataja on kooli kõige parem ja ilusam õpetaja. Klassivend Konstantin Kuzmitšov jätkas, et ta on hea, sõbralik, selgitab kõike hästi, aitab, kui vaja, ning et selle õpetaja käest võib kõike küsida.


Kaskman märkis ise, et vahel peab ta õpilastega ka sõda: kui nad tunnis korda rikuvad või kui riieteruumis on jalanõud segamini. «Aga pärast lepime ära,» naeris ta. «Aga eelkõige on nad õpetajale suur rõõm, nad ei ole mulle haiget teinud ei käitumise ega millegagi.»

Otsi suuremat ennast

Kristiina Tõnnisson on esitatud kodanikupäeva aumärgi tunnustusele märkimisväärse rolli eest teaduse ja kultuuri sihtasutuse Domus Dorpatensis asutamisel 2002. aastal, samuti selle arendamisel. Ning kuigi ta juhib praegu Johan Skytte poliitikauuringute instituuti, on ta Domus Dorpatensise nõukogu liige ning annab alati oma panuse, kuidas luua suuremat «mind» inimestes ning õpetab, kuidas luua suuremat, ilusamat ja tolerantsemat maailma enda ümber.

«Ma olen kaks aastat Ameerikas õppinud ning seal märkasin ma näiteks liidrikultust. See tähendab, et kõik olid seal kuidagi kasvatatud nii suurteks liidriteks, et keegi ei osanud enam teisi järgida,» kirjeldas ta. «Seepärast on meeskonnatöö ja meeskonnaliikmeks olemise oskus väga tähtis.»

Eesti kõigile kodanikele pühendatud päeva peetakse 26. novembril.

Teatate kirjavigu järgmises tekstis:
Lihtsalt kliki "Saada veaaruanne" nuppu, et lõpetada aruande. Võite lisada ka kommentaari.