Tartu Annelinna Gümnaasiumi arengukava 2019 - 2023 (projekt)

Sissejuhatus

Tartu Annelinna Gümnaasiumi (TAG) arengukava 2019 – 2023 põhineb arengustrateegial „Tartu 2030”, Tartu linna arengukaval aastateks 2018 – 2025, põhikooli ja gümnaasiumi riiklikel õppekavadel, lõimumisvaldkonna arengukaval „Lõimuv Eesti 2020”  ja Tartu Annelinna Gümnaasiumi arengukaval 2014 – 2018 ning kooli sisehindamise materjalidel.

 

Käesolev arengukava on koostatud viieks aastaks. Viieaastaseks perioodiks on võimalik TAGi arenguid ette prognoosida ja tegevusi kavandada tänu sellele, et kool on järginud oma pikaajalisi arengusuundumusi, linna koolivõrk on välja kujunenud ja vene õppekeelega kooli puudutav riiklik hariduspoliitika on stabiliseerunud. Kooli tegevuskava kirjeldatakse kooli üldtööplaanis õppeaastate kaupa.

 

Arengukava koostamisest võtsid osa kooli juhtkond, õpetajad, õpilased ja lapsevanemad. Arengusuundumuste kavandamiseks on kasutatud kooli tegevust kajastava statistika ja erinevate sihtgruppide küsitlemisel saadud andmete analüüsi ning eksperthinnanguid.

Visioon

TAG – TURVALISE ARENGUKESKKONNA GARANTII

Missioon

Vene, eesti ja teiste emakeeltega õppijatele arendava ja turvalise õppekeskkonna loomine.

Tegevuse põhieesmärk

Luua õppijate vajadustele vastav valikuid võimaldav õppekava ja õppekorraldus ning turvaline ja kaasaegne õpikeskkond.

Väärtused

  • Avatus, julgus eristuda ja sallida erinevat
  • Hooliv ja toetav õpikogukond
  • Usaldusväärsed inimesed ja kool

Tegevuse põhisuunad aastateks 2019 – 2023

Valdkond

Hetkeseis

Uued eesmärgid

Tegevused ja viisid eesmärkide saavutamiseks 2019 – 2023

1.       Koht Eesti ja Tartu koolivõrgus

1.1. TAG on ainuke 12klassiline kool Lõuna-Eestis, kus õpetatakse ja õpitakse vene keelt emakeelena.

Vene keele kui emakeele ja vene keele kui võõrkeele õppe võimalused on väärtustatud ja huvitatud sihtrühmale tutvustatud.

Kahesuunalise keelekümbluse programmi algatamine.

1.2. TAG on Tartu koolivõrgu vajalik osa mitte-eesti kodukeelega lastele põhi- ja keskhariduse andmiseks.

Vene või muu kodukeelega lapsed on kindlamalt Tartu ühtse haridusruumi osa.

Ühisõppe laiendamine eesti õppekeelega õppeasutustega.

1.3. TAG täidab mitte-eesti kodukeelega õpilaste väärtuskasvatuses ja riigiidentiteedi ning kodulinna patriotismi kujundamises tähtsat osa.

Vene ja eesti kodukeelega lapsed ja noored on omavahel heades suhetes, ühtses väärtusruumis ning respekteerivad üksteise kultuurierisusi.

  • Eesti õppekeelega koolide õpilaste ja õpetajate kaasamine koostöösse ja ühistegevustesse.
  • Eesti koolides töötavate õpetajate värbamine tööle väikese tunnikoormusega.

1.4. TAGis õpib ca 1000 vene kodukeelega õpilast, neist ligi ¼ gümnaasiumiastmes.

Koolis õpib kuni 900 õpilast.

Põhikoolis on 3 – 4 paralleelklassi. Gümnaasiumiõpilaste arv on vahemikus 20 – 25 % õpilaste arvust.

Vajadusel õpib osa klasse II vahetuses.

  • Koostöö lasteaedadega keelekümblusprogrammi jätkusuutlikkuse tagamiseks.
  • Gümnaasiumisse vastuvõtu põhimõtete ja õpilaskandidaatide võimaluste kooskõlas hoidmine.
  • Lapsevanemate ja Eesti avalikkuse regulaarne  teavitamine õppimis-võimalustest TAGis.

1.5. TAG annab tööd ca 80le pedagoogilisele ja 20le tehnilisele töötajale.

Õpetajate ja töötajate mitmerahvuseline ja mitmekeelne kollektiiv on vaimselt turvaline ja sidus kooslus.

Tegevused õpetajate ja töötajate ühise väärtusruumi ja hea läbisaamise toetamiseks.

2.       Õppetöö korraldus ja sisu

2.1. Põhikoolis jagunevad õpilased 3 – 4 paralleelklassi; gümnaasiumis jaguneb aastakäik statsionaarseks ja mittestatsionaarseks õppeks ning eri õppeainetes erinevateks õpirühmadeks.

Õpilaste põhikoolist väljalangevus õpiedutuse tõttu puudub.

Õpilaste liikumised koolist välja ja teistest koolidest TAGi  gümnaasiumiastmesse ei ületa 10% õpilaste arvust aastakäigu kohta.

  • Õpilaste õpiabi, nõustamise ja toetussüsteemide arendamine.
  • Õpilaste individuaalsust arvestavate õppetöö vormide laialdasem kasutamine.
  • Gümnaasiumiastmes tasemerühmade ja suunamoodulite abil õppetöö diferentseerimine.

2.2. Õpilaste eesti keele tase põhikooli lõpul (B1) – 81% ja enam; gümnaasiumi lõpul (B2) – 75% ja enam. Gümnaasiumilõpeta-jate eesti keele riigieksami tulemus ületab ca 15% vabariigi keskmist. Gümnaasiumilõpeta-jate inglise keele sooritus jääb vabariigi keskmisest maha ca 20% võrra.

Õpilaste eesti ja inglise keele oskus paraneb.

  • Lõimitud aine- ja keeleõppeks lisavõimaluste loomine.
  • Eesti- ja võõrkeeles koostatavate loov- ja uurimistööde arvu kasv. - Õppekavade tunnijaotusplaanide muutmine.
  • Klassiväliste tegevuste sidumine keeleõppega.
  • Rahvusvahelised projektid.
  • ertiLingua võrgustikus tegevuse jätkamine.

2.3. Initsiatiivrühmad uurivad ja katsetavad pädevuspõhise õppetöö korralduse ja kujundavat hindamist toetava testimise kasutuselevõttu. 

Õppetöö toimub nüüdisaegse õppimiskäsitluse ja tagasisidestamise vaimus.

Õpetajate, õpilaste ja lapsevanemate koolitused ja arutelud õpetamise ja hindamise üldpõhimõtetest arusaamade ühtlustamiseks. 

2.4. Kooli tegevust reguleerivad TAGi arengukava, põhikooli ja gümnaasiumi õppekava, kooli kodukord ja töökorralduse reeglid ning õppeaastate kaupa koostatavad kooli üldtööplaan ja valdkonnakeskuste tööplaanid.

Dokumendid kirjeldavad kooli tegevust adekvaatselt ja on kehtiva seadusandlusega kooskõlas ning kättesaadavad.

Dokumentide regulaarne ülevaatus ja parandamine.

3.       Õpetajate töö ja areng

3.1. 96% õpetajatel on nõutav haridustase ja keeleoskus. Kolmandik õpetajatest õpetab aineid vene keeles, ülejäänud kas ainult eesti või vajaduse järgi eesti, vene või võõrkeeles.

- Õpetajate kutse- ja keeleoskused vastavad TAGi vajadustele ja ametikohale kehtestatud nõuetele.

- Koolis on rohkem õpetajaid, kes oskavad ainet õpetada mitmes keeles (eesti / vene / inglise).

  • Õpetajate koolitused õpetajate poolt nõutud teemadel ja Eesti haridusuuenduste rütmis.
  • Õpetajate keeleoskust parandavad tegevused. - - Teises keeles õpetamise meisterlikkuse tõstmine.

3.2. Õpetajad jagunevad õpetatavate ainete alusel valdkonna-keskusteks ja ülekooliliselt analüüsirühmadeks.

Õpetajatel on tugev oma kooli kuuluvuse tunne ja soov. Uued õpetajad sobituvad hästi kollektiivi ja jäävad TAGi tööle kauemaks kui paariks aastaks.

Õpetajate tegevuse toetamine kogu kollektiivi, valdkonnakeskuste, LP rühmade ja ühekordsete projektimeeskondade lõikes. Õpetajate kuuluvus ühendustesse on kindlustatud ja hõivatus kõrge.

3.3. IKT vahendite kasutamine õppetöös vastab praegustele tehnilistele võimalustele, on mõnevõrra ühekülgne ja piiratud õpetajate oskuste puudumisega.

Õpetajatel on oskused ja teadmised ning koolil tehnilised võimalused IKT vahendite otstarbekaks kasutamiseks õppetöös.

Õpetajate koolitus koos IKT alase info ja vahendite kättesaadavuse kindlustamisega.

4.       Koolimaja ja muu õppe-keskkond

4.1. Koolihoone sai 2018. aastal 35-aastaseks.

Koolihoone rekonstrueerimine ja kooli territooriumi uus planeering on teostatud.

Koolimaja rekonstrueerimiseks valmistumine ja õppetöö stabiilsuse tagamine remondi ajal asenduspindadel.

4.2. Õppetööks minimaalsed vajalikud tingimused on tagatud. Koolikeskkonna turvalisuse eest kannab hoolt tehniline personal ja õpetajad ning kooli omanik.

Õpilastele ja töötajatele turvalise kooli- ja töökeskkonna kindlustamine.

Õpetajate ja kogu koolipere regulaarne instrueerimine ja turvalisuse teemade käsitlemine igal tasandil: klass, õpetajad, töötajad, juhtkond.

4.3. Osa õppetööst toimub väljaspool koolimaja, õuesõppe ja muuseumite programmides, projektides ning õppelaagrites. Füüsika ja keemia praktikume viiakse läbi Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli  õppehoonetes.

Kooliväline õpe on õppetöö loomulik osa.

Partner-organisatsioonide ja õppebaaside ringi täpsem määratlemine ja sihipärasem kasutamine.

4.4. Õpilaste vaimse ja füüsilise turvalisuse tagamine on kogu koolipere igapäevane hool.

Õpilased tunnevad end koolis turvaliselt, koolirõõm ja tahtmine koolielus osaleda on kõigil olemas.

Liitumine koolikiusamist ennetavate,  riskilaste toetamise ja spordiprogrammidega.

Arengukava uuendamine ja täitmise hindamine

Arengukava elluviimist hinnatakse üks kord aastas, juunis. Arengukava täitmisele annavad hinnangu Tartu Annelinna Gümnaasiumi õppenõukogu, hoolekogu ja õpilasesindus. Üldtööplaanis esitatud tegevuskava ülevaatus ja uuendamine toimub igal õppeaastal augustis ja kogu arengukava ülevaatus arengukava perioodi viimasel aastal. Arengukava perioodi lõpul koostatakse sisehindamise aruanne. Arengukava täitmise hindamist ja uuendamist korraldab kooli juhtkond. Arengukava muutmine toimub vastavalt Tartu Linnavalitsuse kinnitatud korrale.

Teatate kirjavigu järgmises tekstis:
Lihtsalt kliki "Saada veaaruanne" nuppu, et lõpetada aruande. Võite lisada ka kommentaari.